2024.aasta oli Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse jaoks mitmekülgne, loov ja koostööle suunatud. Noored tegelesid koostöös erinevate kogukondade, ekspertide ja kunstnikega ühiskondlikult oluliste ja sotsiaalselt valusate teemadega. Noorteühenduse esimees Eli Paul teeb tagasivaate mööduva aasta tegemistele.
2024.aastal oli noorteühenduse tegevus tihedalt seotud Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Noorte Kaasaegse Kunsti Aasta, Arvamusfestivalil osalemise ning lühikese tegevusaja jooksul tekkinud traditsioonide hoidmisega.
Aprilli algul kohtusime noortega Viljandi Kunstikoolis noorteühenduse kahepäevasel kevadisel üldkoosolekul, kus vaatasime tagasi 2023. aastale, valisime noorteühendusele uue juhiabi ning uued juhatuse vabaliikmed ja vaatasime üle 2024. aasta tegevuskava. Üldkoosoleku järel külastasime RÜKI galeriid ja kunstiresidentuuri.
Augustis osalesime Arvamusfestivalil Paides. Noorteühendus korraldas Arvamusfestivalil kolm arutelu: “Milline avalik ruum on huvitav ja ilus”; “Protest kui kodanike jõud” ja “Stoilisusest emotsioonirikkas ühiskonnas”. Kolme arutelu korraldamisel saime kogemusi alates aruteluala kujundamisest kuni arutelu modereerimiseni.
Arutelus “Milline avalik ruum on huvitav ja ilus” uurisime, miks on oluline end ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel arvamust avaldama ning selgitab välja, milline linnaruum kutsuks inimesi veelgi enam aega välikeskkonnas veetma, jalutama, end ümbritsevat märkama. Arutelu modereeris Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski ja arutelus kutsusime osalema mitmed eksperdid: Ülar Mark (arhitekt, linnaplaneerija), Tuul Sepp (Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor), Johanna Etverk (maastikuarhitekt), Adeele Lepik (maastikuarhitektuuri tudeng).
Arutelus “Protest kui kodanike jõud” tutvustasime protestimise ajalugu ja kultuurilisi erinevusi, arutasime, kuidas tulemuslikult protestida ning külalisosalejad Kertu Birgit Anton (Fridays for Future Eesti kliimaaktivist) ja Kätri Kiilberg (Progressiivse Liikumise peasekretär) rääkisid oma isiklikest protesti kogemustest. Lisaks analüüsisime, kuidas protestijaid inspireerida, motiveerida ja nende võitlusvaimu üleval hoida. Uute teadmistega korraldame osalejatega kohapeal protesti teemal, mis on neil parajasti südamel. Arutelu modereeris Eesti Kunstikoolide Liidu noorteühenduse juhiabi Aleksandra Nikolajeva.
Arutelus “Stoilisusest emotsioonirikkas ühiskonnas” uurisime, millised konfliktid tekivad erinevate mõttemaailmade kokkupõrkumisel ja uurime, kas meie arusaamisel tihti on kasulik olla emotsiooni suhtes ükskõikne ja käituda ratsionaalselt, on ka teaduslik selgitus. Lisaks jagasime enda arvamust teemal, kas emotsioone saab tervislikult vältida ja teadlikult neid paremaks muuta. Arutelus osalesid Eesti Kunstikoolide Liidu noorteühenduse liikmed ning psühholoog Anette Andresoo. Arutelu modereeris Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse juhatuse liige Matilda Tõruke.
23.-25. augustil toimus kunstifestival Kunstikompott. Sel aastal seitsmendat korda toimunud ja rekordilise osalejate arvuga kunstifestivali teemaks oli “Mäng”. Esmakordselt oli meil võimalus pakkuda erilist kompoti elamust ka noortele Ungarist, Kreekast, Rumeeniast ja Hispaaniast ehk olime osa ComAS – Community Arts for Civic Engagement and Social Change koolituskursusest. Kunstikompotil oli noortel võimalus osaleda kostüümi, tänavakunsti, skulptuuri, performance’i, installatsiooni ja filmikunsti töötubades
Kogu aasta vältel tõid noorteühenduse igakuiselt kokku Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Noorte Kaasaegse Kunsti Aasta sündmused ja sekkumised. Rohkem kui kolmkümmend Eesti Kunstikoolide Liidu noorteühenduse noort üle Eesti on alates 2023. aasta märtsist kohtunud, et ühiselt uurida, mõtestada ja õppida, kas ja kuidas saab kunst olla vahendiks kogukondade tugevdamisel. Inspireerivad uurimisretked, laagrid, vestlused ja uitamised koos kunstnike ning loojatega, meeskonnana kasvamine, ühiselt ideede arendamine ning kõikvõimalikele korralduslikele küsimustele vastuste leidmine täitis noorte jaoks kaasaegse kunsti aasta sisuga. Iga noor valis üheksast aktsiooniga liitunud paigast ühe, mis teda kõige enam kõnetas ning lõi sinna koos oma meeskonnaga teose, mis oli noorte jaoks antud paigale mõeldes kõige kõnekam. Sekkumised toimusid Viljandis, Tõrvas, Valgas, Rõuges, Kanepis, Elvas, Peipsiääres ning Tartus.
Esimene sekkumine, ruumiinstallatsioon “Noorte koht Viljandis”, toimus 9.-11. veebruarini. Noorte kaasaegse kunsti aasta Viljandi tiim viis kohalike noorte seas läbi küsitluse. Tulemuste põhjal loodi kolmeks päevaks tühjana seisnud äripinnale kauaoodatud hubane ruum, mille eesmärk oli pakkuda noortele meeldivat koosviibimiskohta ning inspireerida noortevaldkonna töötajaid kaaluma sarnase püsiva ruumi loomist tulevikus. Päevi täitis mitmekesine programm külaliste ja ühistegevustega. Ruumiinstallatsiooni külastamine oli avatud ainult 15-26-aastastele. Teised said ruumis toimuvat jälgida läbi aknaklaasi.
Järgmine noorte kaasaegse kunsti aasta sekkumine, sotsiaalkunstiprojekt “Empaatia stimulatsioon”, toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses ning oli avatud 27. aprillist kuni 17.maini. Sekkumine käsitles noorte seas sõltuvushäirete levikut ning rõhutas, et sõltlast tuleb eelkõige vaadata inimesena. Töö tõstatas küsimusi sõltuvuste ja vaimse tervisega seotud eelarvamuste kohta. Projekti aluseks olid kohtumised Valga noortega ja lood inimestelt üle Eesti.
Selle järel liikusime Elvasse, kus sekkumine toimus kahes osas. Esmalt korraldasime 4. mail Elva keskväljakul tänavakunsti peo, kus 50 vineerplaati ja kastitäis spreivärve ootasid Elva keskväljaku ääres muruplatsil. Igaüks, kes soovis, sai sel päeval olla tänavakunstnik. Osalejaid oli tõesti palju! Sekkumise eesmärk oligi luua koos midagi lõbusat, pakkuda Elva noortele põnevat tegevust ning inspireerida neid tulevikus ise midagi sarnast ette võtma. Valikut töödest eksponeeriti kogu suve vältel Elva keskväljaku väligaleriis. Publikul oli võimalus hääletada oma lemmiku poolt ja võidutööd said aluseks Elva Gümnaasiumi seinamaalidele. Kui võidutööd olid selgunud maaliti sekkumise teise osana 12.-13. juunil Elva Gümnaasiumi seintele tänavakunsti peol valminud kavandite põhjal kaks seinamaali. Raamatukogu ees asuvasse trepikotta loodi seinamaal, kus kujutatakse tegelasi, kes ronivad mööda männitüve kõrgustesse. Neljanda korruse raamatukogu lugemissaali külastajaid tervitavad lillede vahel askeldavad mesilased. Seinamaalide loomist juhendas tänavakunstnik Silver Rannak.
11.augustil kohtusime Noorte Kaasaegse Kunsti Aasta raames Tartus, kus vedasime eest aktsiooni “Kuula mind ära”, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, kui keeruline on Eestis vaimse tervise abi saada ning aidata inimestel mõista, et nad ei ole oma muredega üksi. Autovabaduse puiesteele toodi 100 patja, kuhu kõik, kes soovisid, said karjuda. Oma tundeid ja mõtteid oli võimalus kirjutada “Tunnete müürile”. Ühine sõnumite jagamine näitas, et keegi ei ole oma muredes ega rõõmudes päriselt üksi. Lisaks sai pugeda suure zorb palli sisse ja kogeda kui hea on enda mullist välja tulla.
14.septembril kogunesime noortega Peipsiääres, kus Anna Otsolaineni ja Mari Hiiemäe juhendamisel meisterdasime leidobjektidest skulptuuri “Puu-uss”. Skulptuuri loomiseks kasutasime kohapealt leitud materjale: vanu kalavõrke, pilliroogu ja lammutatud majast pärit puitu. Noorte soov oli juhtida tähelepanu Eesti suurima järve ja seda ümbritseva erilise keskkonna väärtuse hoidmisele.
Järgmine sekkumine viis meid Rõugesse, kus 12. oktoobril korraldasime kogukonnaõhtu “Hoiame väikese kodukoha sädet”. Pimeduse saabudes süüdati Ööbikuorus tuleskulptuurid, mille noored olid Kail Timuski juhendamisel päeva jooksul kohapeal loonud.
Lisaks süttisid mesilasvahast küünlad ning sedelid, millele osalejad olid kirjutanud oma rõõmud ja mured. Tuli kandis sõnumid taeva poole, sümboliseerides kogukonna ühtekuuluvust ja lootust paremale tulevikule. Muusikat tegi Võru Muusikakooli noortebänd. Kohalikud noored avasid kohviku ja õpetasid karmoška saatel rahvatantse. Korraldajate eesmärk oli pakkuda välja traditsioon, mis tooks inimesi igal aastal kokku ja annaks neile põhjuse nautida ühist elamust.
13.oktoobril liikusime Rõugest edasi Tõrvasse, kus korraldasime kogukonnale suunatud sündmuse “Pannkoogipühapäev”. Pannkoogipäev Tõrva keskväljakul näitas, et noored võivad päris lihtsate vahenditega korraldada ägeda sündmuse. 20 euro eest sai teha tainast umbes 100 pannkoogi jaoks, sellest jätkus kõigile, tantsustuudio tuli rõõmuga esinema ja Adeele Jaago kontsert bussijaamas jääb kauaks meelde. Lisaks said noored harjutada töötubade läbiviimist, mis pakkusid kohalikele häid emotsioone.
Veel enne 2024. aasta lõppu loome sekkumise ka Kanepis. Eelmisel aastal rahvamajas külas käies räägiti meile palju kohalikust suurkujust skulptor August Weizenbergist. Hiljem ise Kanepi kohta uurides leidsime, et sealt on pärit ka kunstipedagoog ja skulptor Anu Põder, kes oli esimene eestlasest kunstnik, kelle teos valiti 2021. aastal Londonis asuva Tate Modern kunstimuuseumi kogusse. Oleme otsustanud pühendada Kanepi sekkumise Anu Põdra mälestusele.
1.novembril avasime Tartus, Jakobi galeriis Noorte Kaasaegse Kunsti Aastat kokkuvõtva näituse “Märka-Mõtle-Sekku?!”, kus külastajaid ootavad sissevaated noorte kaasaegse kunsti aastal loodud sekkumistesse. Näitusel on dokumenteeritud väike osa toimunust. Galeriis on võimalik saada ülevaade üheksast sekkumisest, koos noorte emotsioonide, mälestuste, piltide ja osadega originaalteostest. Iga paigaga on seotud loovülesanne, mida on võimalik näituseruumis lahendada. Näitusega koos käib ka tihe publikuprogramm, mille raames on võimalik osaleda erinevates töötubades ja vestlustes. Näitus on avatud kuni 19. detsembrini.
Noorteühenduse aasta võtame kokku 13.-15. detsembril Tartus, kus toimub näituse “Märka-Mõtle-Sekku?!” lõpusündmus, Noorte Kaasaegse Kunsti Aasta tagasiside konverents välisekspertidega ning noorte endi korraldatud jõulupidu.
Noorteühendusega liitus 2024. aastal seitse uut liiget, nii on aasta lõpu seisuga ühenduses kokku kunstihuvilist 61 noort üle terve Eesti. Ühenduse tegevustest on osa saanud ka need, kes ei ole ametlikud liikmed, kuid on osalenud erinevatel Noorte Kaasaegse Kunsti Aasta sekkumistel.
Kokku saadi sel aastal pea igakuiselt. Noored said võimaluse luua erinevaid kunstiprojekte, osaleda aruteludes, kutsuda üles uusi kogukonnatraditsioone, arendada oma loovust ja kultuurikorralduslikke oskuseid ning panustada ühiskondlikult olulistesse teemadesse.
Noorte tagasiside põhjal loob noorteühendus turvalise keskkonna eneseväljenduseks, tiimitööks ja ideede elluviimiseks.
Noorteühenduse aasta võttis kokku Eli Paul, Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse esimees.