Põhikiri

Eesti Kunstikoolide Liidu põhikiri
/muudatused kinnitatud üldkoosolekul 07.11.19/

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Kunstikoolide Liit (edaspidi Liit), ametlik lühend EKL.

1.2 Liidu asukoht on Pärnu linn, Eesti Vabariik.

1.3 Liidu eesmärkideks on:

1) ühendada juriidilisi isikuid, kelle soov on kunstialase huvihariduse edendamine;

2) väärtustada ja arendada kunstialast huviharidust hariduse olulise osana;

3) suurendada kunstialase huvihariduse ühiskondlikku mõjukust, edendada huviharidust puudutavat seadusandlust, osaleda riikliku kunstihariduse poliitika kujundamisel;

4) korraldada ja koordineerida liikmete töö- ja kutsealast täiendõpet;

5) esindada ja toetada liikmete huve.

1.4 Eesmärkide saavutamiseks Liit:

1) toetab ja edendab liikmetevahelist koostööd;

2) korraldab kunstialase huvihariduse õpetajate ja õpilaste tunnustamist;

3) korraldab ja arendab näituse- ja koolitustegevust;

4) teeb koostööd seadusandliku võimu, täitevvõimu, kunstialast haridust ja huviharidust pakkuvate institutsioonidega, huvihariduse valdkonna katusorganisatsioonidega ja muude haridus-, kunsti- ja kultuurivaldkonda edendavate institutsioonide ja

organisatsioonidega;

5) korraldab üritusi, seminare ning muid Liidu eesmärkide täitmisele suunatud tegevusi.

1.5 Oma ülesannete täitmiseks on Liidul õigus:

1) teha juriidiliste ja füüsiliste isikutega tehinguid ning toiminguid;

2) omada vara ning seda Liidu huvides kasutada, vallata ja käsutada;

3) osaleda riiklikes ja välisriiklikes projektides, taotleda täiendavaid vahendeid fondidest ja abimeetmetest.

2. LIIDU LIIKMED

2.1 Liidu liikmed jagunevad õigusliku seisundi järgi: tegevliikmed, toetajaliikmed, auliikmed.

2.2 Liidu tegevliige on juriidiline isik (eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, s.h. riik ja omavalitsusüksus), kes on kunstialast huviharidust pakkuva õppeasutuse pidaja. Juriidilise isiku nimel teostab Liidus liikmeõigusi vastava juriidilise isiku seadusjärgne esindaja või juriidilise isiku määratud või volitatud esindaja.

2.3 Liidu toetajaliikme staatus omistatakse juriidilisele või füüsilisele isikule, kes tunneb huvi Liidu tegevuse vastu, tunnistab Liidu põhikirja ja oma tegevuses toetab Liidu eesmärkide saavutamist.

2.4 Teenekatele Liidu liikmetele ning erilisi teeneid osutanud füüsilistele ja juriidilistele isikutele võib omistada Liidu auliikme staatuse. Auliikme kandidaadi esitab Juhatus ja kinnitab Üldkoosolek.

2.5 Liidu tegevliikmeks soovija esitab Juhatuse poolt kinnitatud vormis ja toetajaliikmeks soovija vabas vormis kirjaliku avalduse, mille alusel Juhatus teeb otsuse.

2.6 Väljaastumiseks esitab Liidu liige Juhatusele kirjaliku avalduse; väljaarvamise otsustab Juhatus pärast kolme kuu möödumist avalduse esitamisest. Avalduse rahuldamise eelduseks on liidupoolsete materiaalsete nõudmiste puudumine avalduse esitaja osas; vaidluste olemasolul ja nõuete esinemisel otsustab liidupoolse käitumise Üldkoosolek pärast majandusaasta lõppemist toimuval korralisel koosolekul.

2.7 Liidu tegevliikme ja toetajaliikme liikmemaksu suuruse kehtestab Üldkoosolek oma otsusega. Liidu auliige liikmemaksu ei maksa.

2.8 Liidu tegevliikme pädevuses on:

1) osaleda Liidu tegevuses juhindudes Liidu põhikirjast;

2) osaleda hääleõigusega Liidu Üldkoosolekul;

3) valida ja olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

4) esitada ettepanekuid ja arupärimisi Liidu tegevusse puutuvates küsimustes;

5) saada Juhatuselt teavet ja nõu Liidu tegevuse küsimustes;

6) täita Liidu Juhatuse ja Üldkoosoleku otsustega endale võetud kohustused;

7) esindada Liitu ainult sellekohase volitusega;

8) olla kursis Liidu arengu- ja tegevussuundadega;

9) anda enda kohta tõest informatsiooni ja vajalikku teavet Liidu tegevust ja eesmärke puudutavates küsimustes;

10) hoiduda tegevusest, mis kahjustab Liidu mainet.

2.9 Auliige ja füüsilisest isikust toetajaliige ning juriidilisest isikust toetajaliikme esindaja(d) võivad osaleda Liidu avalikel üritustel ja Üldkoosolekul ning asjakohases muus Liidu organis nõuandva hääleõigusega .

3. ÜLDKOOSOLEK

3.1 Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu Üldkoosolek, kus igal Liidu liikmel on üks hääl.

3.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja kinnitamine, täiendamine ja muutmine;

2) järgneva eelarveaasta tegevuskava kinnitamine;

3) Juhatuse liikmete arvu määramine, Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

4) Juhatuse liikmete kulutuste hüvitamise ning tasu maksmise korra kehtestamine;

5) Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;

6) Liidu Juhatuse tegevuse järelevalve ning tegevusele hinnangu andmine;

7) liikmemaksu suuruse ja tasumise korra ning tähtaja kehtestamine;

8) Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

9) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste Liidu organite pädevusse.

3.3 Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus vähemalt üks kord aastas või kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates

vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.

3.4 Üldkoosoleku teade saadetakse Liidu liikmetele vähemalt seitse kalendripäeva enne Üldkoosoleku toimumist liikmete registrisse kantud e-posti aadressile või selle puudumisel postiaadressile. Üldkoosoleku kutses märgitakse Üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

3.5 Üldkoosoleku päevakorra määrab Juhatus. Juhul kui Üldkoosoleku kutsuvad kokku Liidu liikmed, määravad Üldkoosoleku

päevakorra kokkukutsujad.

3.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Liidu liikmetest.

3.7 Kui üldkoosolekul ei osale nõutav arv liikmeid, toimub samades ruumides 15 minuti pärst kohaletulnud liikmetega uus korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline.

3.8 Üldkoosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, koosoleku päevakord, küsimuste arutelud ja muud otsuse vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud, hääletamise tulemused ning vastu võetud otsused. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatu osa on kvoorumileht. Üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning Liikmete esindajate volikirjad või vastavate õigusaktide ärakirjad. Protokoll peab olema vormistatud ja allkirjastatud 14 päeva jooksul pärast koosolekut. Protokolli hoidmise ja kättesaadavuse eest vastutab Liidu Juhatus.

3.9 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.

3.10 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

3.11 Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

3.12 Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja Juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.

3.13 Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

3.14 Üldkoosoleku otsuseid võib kehtetuks tunnistada Üldkoosolek ise või kohus mittetulundusühingute seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldkoosoleku otsus on tühine mittetulundusühingute seaduses sätestatud juhul.

4. JUHATUS

4.1 Liitu juhib ja esindab kolme- kuni viieliikmeline Juhatus.

4.2 Juhatuse liikmed valib Üldkoosolek.

4.3 Juhatus on määratud ja Juhatuse liikmed valitud, kui Juhatuse esitatud koosseisu poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

4.4 Juhatuse liikmed valivad lihthääletuse menetlusel endi hulgast Juhatuse esimehe ja aseesimehe.

4.5 Juhatuse liikme volituste aeg on kolm aastat, kui Juhatuse liiget ei kutsuta tagasi või kui Juhatuse liige ei astu ise tagasi.

4.6 Juhatuse pädevusse kuulub:

1) Liidu esindamine kõigis tehingutes ja toimingutes;

2) Liidu Üldkoosoleku kokkukutsumine, koosolekute protokollide koostamine ja säilitamine;

3) Üldkoosoleku otsuste täitmine;

4) Liidu tegevuse juhtimine, korraldamine ja kontrollimine vastavalt Liidu eesmärkidele;

5) Liidu eelarve ja majandusaasta aruande ettevalmistamine ning selle esitamine Üldkoosolekule;

6) Liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele;

7) muude küsimuste otsustamine, mis on seaduse või põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.

4.7 Juhatuse liikme võib Üldkoosolekul tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tagasi kutsutud liikme asemele peab Üldkoosolek samal koosolekul määrama uue Juhatuse liikme. Juhul, kui Juhatuse liige ei viibinud Üldkoosolekul, kus ta tagasi kutsuti, teavitatakse Juhatuse tagasi kutsutud liiget tagasikutsumisest kirjalikult 5 tööpäeva jooksul tagasikutsumise otsuse vastuvõtmisest arvates. Tagasi kutsutud Juhatuse liikme volitused Juhatuse liikmena lõpevad ja uue Juhatuse liikme volitused algavad vastava otsuse vastuvõtmisest.

4.8 Juhatuse liige võib igal ajal Juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Tagasi astumiseks peab Juhatuse liige tegema kirjaliku avalduse, milles ta märgib, millisest ajast ta soovib tagasi astuda. Avaldus tagasiastumiseks tuleb esitada Juhatusele vähemalt üks kuu enne tähtpäeva, millest arvates soovib Juhatuse liige oma volitused Juhatuse liikmena lõpetada. Juhatus on liikme volituste lõpetamiseks kohustatud Üldkoosolek koosoleku põhikirjas sätestatud korras kokku kutsuma.

4.9 Juhatuse koosolekud valmistab ette Juhatuse esimees koostöös Juhatuse liikmetega. Koosolekud protokollitakse. Juhatuse koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad kõigile Liidu liikmetele.

4.10 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm Juhatuse liiget. Kui kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse uus Juhatuse koosolek kokku esimesel võimalusel, teatades sellest Juhatuse liikmetele ette vähemalt seitse kalendripäeva.

4.11 Juhatuse otsused võetakse vastu kohalviibivate ja esindatud liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Juhatuse esimehe hääl.

4.12 Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata seadusega sätestatud korras.

4.13 Juhatuse koosolekud on avatud kõikidele Liidu liikmetele, samuti on Juhatuse liikmel õigus vajadusel kutsuda koosolekust osa võtma kolmandaid isikuid.

4.14 Juhatuse liikmele võib hüvitada Juhatuse liikme ülesannete täitmisel tehtud kulutused.

4.15 Juhatuse liikmele võib maksta Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Tasu võib määrata igakuuliselt makstava tasuna või perioodiliselt makstava tasuna.

4.16 Hüvitamisele kuuluvate kulude liigid ja suuruse ning Juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ning maksmise korra kehtestab Liidu igaks majandusaastaks Üldkoosolek arvestades mittetulundusühingute seadusega Juhatuse liikme tasustamisele sätestatud nõudeid.

5. REVISJONIKOMISJON

5.1 Järelevalve ja kontrolli korraldamiseks võib Üldkoosolek moodustada vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni või määrata kontrolli teostamiseks revidendi või audiitori.

5.2 Revisjonikomisjoni võib Üldkoosolek moodustada alaliselt tegutseva organina või ajutise komisjonina ühekordsete või ajutise iseloomuga kontrollülesannete täitmiseks.

5.3 Alaliselt moodustatud revisjonikomisjonid kestavad kolm aastat. Ajutise revisjonikomisjoni puhul määrab komisjoni ja tema liikmete volituste tähtaja Üldkoosolek komisjoni moodustamisel.

5.4 Revisjonikomisjoni moodustamisel määrab Üldkoosolek kindlaks komisjoni liikmete arvu ning valib liikmed. Vähemalt kaks revisjonikomisjoni liiget peavad olema valitud Üldkoosoleku liikmete seast. Komisjoni liikme kandidaadi võib üles seada iga Üldkoosoleku liige. Komisjoni ei tohi kuuluda Liidu Juhatuse liige ega raamatupidaja. Komisjoni liikmeks valimiseks peab kandidaat olema andnud oma nõusoleku. Kui komisjoni liikme kandidaat viibib Üldkoosolekul, kus komisjon liige valitakse, annab ta oma nõusoleku revisjonikomisjoni liikmeks valimise kohta suuliselt ning vastav asjaolu märgitakse Üldkoosoleku protokolli. Kui revisjonikomisjoni liikmekandidaat ei viibi Üldkoosoleku, kus komisjoni liige valitakse, peab ta oma nõusoleku esitama kirjalikult. Kirjalik nõusolek lisatakse Üldkoosoleku protokollile. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel. Salajase hääletamise ning tulemuste kinnitamise korra kinnitab Üldkoosolek enne hääletamist.

5.5 Alaliselt tegutsev revisjonikomisjon kontrollib Juhatuse tegevuse vastavust Liidu põhikirjalise eesmärgi ja ülesannetega, teostab järelevalvet Liidu varade üle ning annab enne Liidu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamist nende kohta arvamuse.

5.6 Ajutiselt tegutseva komisjonina moodustatud revisjonikomisjoni ülesanded ja volitused määrab Üldkoosolek komisjoni

moodustamisel.

5.7 Kontrollide kohta koostab revisjonikomisjon kirjalikud revisjoniaktid ning järeldusotsused ja esitab need Üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni aktide ja otsuste säilitamise Liidu dokumentidena tagab Liidu Juhatus.

5.8 Järelevalve teostamiseks võib Üldkoosolek määrata ka lepingulise audiitori või revidendi.

5.9 Kui Liidu juurde ei ole moodustatud revisjonikomisjoni või sõlmitud järelevalve teostamiseks vastava kutsetegevusega isikuga kestvuslepingut, peab Üldkoosolek Liidu aastaaruandele ja tegevusaruandele hinnangu andmiseks määrama audiitori või revidendi.

5.10 Üldkoosolek määratud audiitori või revidendiga sõlmib Juhatus järelevalve ülesannete täitmiseks lepingu.

6. LIIDU VARA

6.1 Liidu vara on Liidu omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

6.2 Liidu vara arvestust peab Juhatus raamatupidamisseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras ja alustel.

6.3 Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga.

6.4 Liidu eelarvelised vahendid on:

1) liikmemaks;

2) Liidu tegevusest ja üritustest saadavad tulud;

3) toetused ja annetused juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt;

4) rahalised eraldised riiklikest ja välisriiklikest fondidest ja abimeetmetest.

6.5 Rahalisi vahendeid kasutab Liit vastavalt Liidu Juhatuse poolt kinnitatud eelarvele.

6.6 Liidu liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste ees.

7. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1 Liidu ühinemine ja jagunemine ning lõpetamine toimub mittetulundusühingute seadusega sätestatud alusel ja korras.

7.2 Liidu likvideerimisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist Liidu allesjäänud vara võrdsetes osades Liidu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel. Vara jaotuse otsustab Üldkoosolek.