Kanepi Gümnaasiumi õuel avati skulptor Anu Põdra mälestuskiik. See on noorte kaasaegse kunsti aasta vedajate kummardus rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikule tema kodukohas.
Foto Aleksandra Nikolajeva
Mälestuskiige autor, kunstnik Neeme Külm on aidanud üles seada arvukalt Anu Põdra näituseid ja temaga koostööd teinud. “See kiik on mõeldud kasutamiseks,” ütles Külm. Ta lisas, et kiik ise pole kunstiteos, vaid viide Põdra loomingule. Kiik on inspireeritud Anu Põdra teosest “Oksaaugud” (2003). Kiige otstele on paigutatud selgroolülid, mille vorm võetud KUMUs asuvalt originaalilt. “Anu oli hästi siiras, aus ja tagasihoidlik inimene. On raske ette kujutada, et ta lubanuks endale mälestusmärki püsitatada, aga selle kiige üle oleks ta ilmselt südamest rõõmus,” arvas Külm.
Mälestuskiik riputati Kanepi Gümnaasiumi õuel kasvavale kasepuule. Kiigel kiikudes lõikas lindi läbi Anu Põdra tütar, maalikunstnik Alice Kask ühes Kanepi valla esindajaga. Kohe avamise järel tekkis kiikuda soovijaist suisa järjekord.
Ettevõtmise ühe korraldaja, Aleksandra Nikolajeva sõnul sai Anu Põdra mälestuskiige idee tõuke külaskäigust Kanepi seltsimajja. “Seal räägiti meile palju kohalikust suurkujust August Weizenbergist. Hiljem ise Kanepi kohta uurides avastasime, et sealt on pärit ka kunstipedagoog ja skulptor Anu Põder. Ta on esimene eestlasest kunstnik, kelle teos valiti Londoni kunstimuuseumi Tate Modern kogusse, mis on ikka päris kõva sõna,” selgitas Nikolajeva. Noorte kaasaegse kunsti aasta vedajad soovisid kasvatada kunstniku tuntust tema kodukohas ja pühendasid Kanepi sekkumise skulptori mälestusele.
Anu Põder (1947-2013) sündis Kanepis, õppis Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (tänane EKA) skulptuuri erialal. Ta on olnud vabakutseline kunstnik, kunstiõpetaja ja õppejõud Eesti Kunstiakadeemias. 1970. aastatel alustanud kunstniku looming käsitles peamiselt pereelu, sisemisi heitlusi ja tundemaailma, mida raamistasid nõukogude režiimi piiravad normid ja tabud.
Anu Põdra mälestuskiige avamine oli Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva noorte kaasaegse kunsti aasta viimane üritus. Seda aitasid korraldada Kanepi vallavalitsus ja gümnaasium.
2024. aasta jooksul toimus Euroopa kultuuripealinn Tartu toel eriilmelisi sündmusi paljudes Lõuna-Eesti paikades – Tõrvas küpsetati, maaliti ja kaunistati massiliselt pannkooke, Rõuges peeti tuleskulptuuride süütamisega kulmineerunud hubane kogukonnaõhtu. Viljandis toimus ruumieksperiment, kus noored lõid endale loetud päevadeks igatsetud vabaaja veetmise paiga. Valgas kutsuti sotsiaalkunstiprojektiga kaasa mõtlema sõltuvuste ja eelarvamuste teemal. Elvas peeti tänavakunstipidu ja linnakese gümnaasiumi seintele loodi lemmikuks kujunenud teoste põhjal kaks seinamaali. Tartus karjus pea sada inimest ühiselt patja, et tõmmata tähelepanu vaimse tervise spetsialistide puudusele. Peipsi randa Uus-Kasepääle kerkis vanadest kalavõrkudest, pilliroost ja kõrkjaist järveelukas Puu-uss.
Fotod Aleksandra Nikolajeva
