Kui Haapsalu Kunstikool oleks inimene, siis oleks ta 42-aastane küpses keskeas persoon, kel on üht-teist juba saavutatud, kasvuraskused ületatud ja saab vaadata juurdlevalt minevikku ja erksal pilgul tulevikku. Rõõmsa rahuloluga elab kaasa kasvandike kunstiteekonnale ning tegutseb aktiivselt kogukonna liikmena.
Täna
Viimased neli aastat on Haapsalu Kunstikooli kodu asunud linna esindusväljaku ääres renoveeritud ajaloolises hoones, naabriteks kuulus Valge Daam keskaegses linnuses ning advendiajal linna ametlik jõulukuusk. Kunstikooli kodus on tasuta külastamiseks kolm kunstigaleriid ning suvisel ajal rentimiseks mõnus hostel. Parimad ruumid ja olmetingimused kui ei kunagi varem – nii väidavad õpetajad ja vilistlased ja sellega tuleb nõustuda. Kunstikoolil on ka väike maakodu endises Ridala vallas, seal toimetab pisike ja tubli kunstikooli Ridala osakond 15 õpilasega.
Mis kõige tähtsam – õpilastele meeldib kunstikoolis käia. 112 last ja 49 täiskasvanut tulevad mitu korda nädalas peale kooli- ja tööpäeva kunsti tegema. Ja kaheksast õpetajast kolm on selle sama kooli vilistlased. Kunstikool jääb hinge! Õpilaste väljalangevus ja kaadri voolavus on väga väike. Kuid alati ei ole see nii olnud.
Fakte Haapsalu Kunstikooli kohta
Loodud 1979 a
Õpilaste arv novembris 2021: 112
Täiskasvanud õpilaste arv novembris: 49
Õpetajate arv: 8
Galeriide arv: 3
Suvel tegutsev hostel 5 ööbimiskohaga
Eile
Aastal 1979, kui Haapsalu linn tähistas 700 sünnipäeva, sündis kunstikool. Linnale kingituseks või nii. Alustati 49 õpilase ja 4 õpetajaga kultuurimaja ruumides. Tundide maht oli kohe üsna suur – 13 tunnil nädalas õpiti joonistamist, maalimist, kompositsiooni, skulptuuri ja kunstiajalugu, lisaainena lilleseadet. See oli periood, mida iseloomustab küllaltki suur kaadri voolavus, suur väljalangevus ning võitlus kooli püsimajäämise eest. Ometigi on sellel perioodil lõpetanute hulgas ka tuntud nimesid: illustraator Maarja Aaloe, grimeerija ja jumestuskunstnik Tiina Leesik, metallikunstnik, kunstiõpetaja, -õppejõud ja Haapsalu Kunstikooli õpetaja Indrek Jets.
Hüppeline areng toimus siis, kui kunstikool sai oma maja ning näitusesaali (mis muuseas oli esimene Haapsalu linnas). Aastatel 1988-1999 oli täna tuntud Evald Okase Muuseumi maja hoopis kunstikooli maja. Kujunes välja püsiv õpetajate kaader, suurenes õpilaste arv ja tekkisid kooli traditsioonid (moeshowd, iga-aastased aruandenäitused, õpilaste ja õpetajate tööde näitused väljaspool Haapsalu ja Eesti piire jne). Teiste hulgas said sellel perioodil Haapsalu Kunstikooli vilistlasteks keraamik, kunstnik ja kunstiõpetaja Ursula Aavasalu, keraamik Pirjo Madiberg, animatsioonikunstnik Terje Henk, kunstiõpetaja Eva Luure, kunstiteadlane ja –kriitik Maarin Mürk, graafiline disainer Triin Heimann ja maalikunstnik ning Haapsalu Kunstikooli õpetaja Elis Saareväli.
90ndatel avati väiksema koormusega ettevalmistusklass (8-11a), väikestele (6-8a) kunstiring ning hakati korraldama täiskasvanutele mõeldud kursusi. Põhiline suund võetigi sellele, et anda igas vanuses inimestele võimalus end kunstialal teostada. Seda suunda jätkab kunstikool tänaseni. 1996. aasta lõpuks lähenes õpilaste arv juba 100 piirile.
Munitsipaalhuvikoolina kolib kunstikool sinna, kuhu leivaisa ehk linn ruumid leiab. Millenniumivahetusel sai kunstikooli uueks koduks vanalinnas asunud maja Karja tänav 6, kus avati ka avar galerii. Kunstiõppeks oli olme kasin (majas oli tulekahju, koliti kaheks aastaks ajutisele pinnale), kuid loominguline. Kunstitegevusega jätkasid tattoo-kunstnik Sergei Dutov, kunstiõpetaja Liisi Saareväli, filmikunstnik ja dekoraatori Matis Mäesalu, Haapsalu Kunstikooli kunstiõpetaja Karel Rahu, kunstnik ja EKA õppejõud Urmas Lüüs, kunstiõppejõud Helen Arov, näituste koordinaator Tiiu Saadoja, tantsukunstnik Keity Pook ja kunstiõpetaja Lora-Liza Parv.
Homsesse
Küps kunstikool käib ajaga kaasas. Asjaajamine on moodsalt digitaalne – kasutatakse haridusteenuste haldamise süsteemi Arno ning info haldamiseks veebirakendust Stuudium. Facebookist ja kodulehest rääkimata. Distantsõppe ajal ei jäänud õppetöö pooleli – nii palju kui võimalik, anti tunde erinevates veebikeskkondades. Eks ole digiasja harjutatud varemgi – õpetaja Karel Rahu juhendamisel on saanud õpilased kompositsioonitunni raames katsetada digimaali ja animeerimist.
Kunstiringi zoomi tund
Homne luuakse täna ja selle juures on tähtsad traditsioonid. Kooli selgroog ehk õppekava on paigas juba pikemat aega. Joonistamises pannakse põhirõhk akadeemilisele joonistamisele, kooli saab läbi see, kel on kunstiajaloos eksam tehtud ning lõputöö kaitstud. Eks kool katsetab ka vormimängudega – tänu õpetaja Indrek Jetsile saavad õpilased vormiõpetuse tunnis lisaks savile tegutseda kivi, metalli ja nahaga ning kunsti tuleb nii, mis mühiseb. Eks seda ägedat kunsti ole hea oma galeriidesse näitusele panna. Ja jätkub ka teistele kunstnikele galeriiaegu, kuid … aastasse 2024!
Kunstikool teab, et üks kool ei ole ainult tehniliste võtete õppimiseks. Sama tähtsad on ühised üritused ja väljasõidud, laagrid, kunstilised spordipäevad pintsliviskega, kunstikooliÖÖ (tõesti, koolis saab öösel magada), õpilasaktiivi toimetamine, laada korraldamine, õuesõpe jms. Ning personaalne lähenemine noortesse kunstnikesse.
Küps kunstikool on rõõmus, et tal on nii palju sõpru. Küll teiste kunstikoolide seas kui ka kogukonnas. Vilistlased tulevad heal meelel rääkima tänastele õppuritele oma tegemistest ja kunstikooli rollist nende elu suunamisel. Erinevad organisatsioonid leiavad koostööks kunstikooli üles. Õpilased saavad konkurssidel tunnustusi. Õpetajad on auhinnatud Läänemaa ja Haapsalu huviharidusõpetajad ning pärjatud kultuuritegijad ja tegevkunstnikud.
Ja siis saab kunstikool muheleda, sest on ju hinge ja südame kunstiharidusse pannud ja see on vilja kandnud. Sirutab korra, käärib käised üles ning hakkab uut arengukava koostama. Sest (kunsti)maailm on lai ja pidevas muutumises ning selles orienteerumiseks on tähtis sihid paika panna.
