“Üks maal, üks lehekülg”

“Üks maal, üks lehekülg”
Koolinoortele: kirjutame maalikunstist!

KUIDAS OSALEDA?
Võta sõber kampa ja otsi üles lähim kunstigalerii või -muuseum, või
tuttav kunstnik, kes maalib ning leia näituse väljapanekus või kunstniku
ateljees või veebis üks maal, mis sulle millegipärast kõige rohkem silma
jääb.

Vali selline pilt, mis paneb sul mõtted liikuma või mis üllatab või ka
näiteks ärritab ja millest oleks just sinul midagi paberile kirja panna.
Nagu ürituse pealkiri ütleb siis ühe maali kohta võiks kirjutada ühe
lehekülje kuid võib ka kaks) Ja võib kirjutada mitmest maalist, sest
võib-olla on neid huvitavaid ja samas erinevaid maale rohkem kui üks
Kindlasti kirjuta teksti juurde maali andmed ja oma nimi + vanus, hea
oleks maali ka pildistada. Ja siis saada oma tekst Maalikunstnike Liidu
e-mailile maalikunstnikeliit@gmail.com

Samuti saab tekti ja foto saata maaliliidu lehelt:
https://www.maal.ee/kirjuta

Ettevõtmise kuraatorid Ene ja Tiiu ootavad teie tekste vähemalt 1.
septembrini kuid saata võite neid kasvõi juba kohe.

Tekste avaldame sinu loal koos maaliga siin FB-s ja siin: www.maal.ee
2023 aastal teeb Kadrioru galerii näituse, kus pildid ja tekstid koos.

Vanemate inimestena teame me kõik, et teismelisena võib identiteedikriis
kiiresti kätte tulla. Hirm elu ees, hirm mitte midagi saavutada, hirm
valmistada pettumust on alati teismeliste noorte südamesse tee leidnud.
Hull oli see kindlasti koroonakriisi ajal no ja nüüd siis ka sõda.
Lennart Meri tiigrihüpe oli tehtud heade kavatsustega. See ei ole Meri
süü, et 15-aastased noored leiavad end nüüd sotsmeedia lõa otsast, kus
laigid on olulisemad kui ühe tõelise sõbra tunnustus. Ka see ei ole
noorte süü, kui neile räägitakse, et ülim saavutus on ”leiutada
ükssarvik” ja olla materiaalselt edukas. Kes palju raha ei teeni, see on
loll. Eks me ise, suured inimesed, olemegi seda juttu neile rääkinud.
Aga nüüd seisame me silmitsi suure hulga noortega, kelle eluisu kaob
hirmu ees. Hirmu ees ükssarvikut mitte kunagi leiutada. Hirmu ees olla
ühiskonnale kasutu, tunnutsamatu. Häbi on olla 15 ja ikka veel mitte
miljonär.

Kunstnikud
Laulva revolutsiooni ajal olid kunstnikud ühed äärmiselt olulised
inimesed. Mõtlesid teisiti, olid vabaduse poolt. Üks teisitimõtlejast
kunstnik on öelnud 2000 alguses intervjuus Ekspressile, et vabadus ei
sobi kunstile…
Täna on paljudel väga aktiivse näitusetegevusega kunstnikel elu raske.
Nende positsioon ühiskonnas on peale laulvat revolutsiooni mürinal
langenud . Kui kümme aastat tagasi võrreldi kunstniku positsiooni Eesti
ühiskonnas eksvangi omaga, siis nüüd on see veelgi kehvem. Neil ei ole
haigekassat ja nende staazh ei jookse. “Mine tööle!” öledakse neile.
“Tee firma!” öledakse neile.
Ometigi… Just nende töö jääb kestma. Nagu kirjandus. Kes meist räägib
täna 1920ndate kuulsast kaubamajast või suurtöösturist? Ikka kunstnikest
räägime… Me peaksime ka mõtlema sellele, et kõik ei tahagi saada
ärimeesteks. Kõik ei taha teha oma firmat. Keegi peab Eesti Vabariigis
tegema ka seda, mis jääb igavesti kestma. Ars longa est!
Desiderata
Nii kunstnikud kui noored tunnevad end Eesti ühiskonnas hetkel
õnnetutena. Nad usuvad, et neid ei ole vaja. “Sa oled universumi kodanik
ja sul on õigus siin olla,” ütleb Max Ehrmanni “Desiderata” .
Inimene on õnnetu, kui ta ei tunne end kasulikuna. Kui ta ei tunne, et
teda on ühiskonnale vaja.
“Mul on teid kõiki väga vaja. Palune elage,” ütles nüüdseks juba
lahkunud Peeter Allik.
Juba aasta oleme mõelnud, kuidas teha nii, et noored ja kunstnikud end
vajalikena tunneksid? Ja üks lahendus on…
Kunstist kirjutamine
Tegelikult oleme üllatunud, et Eesti koolides kunstist kirjutama ei pea.
Ometigi on sellised lihtsad harjutused väga vajalikud nii tulevastele
matemaatikutele, füüsikutele, arstidele kui loometöötajatele. Osata oma
mõtteid kunsti kohta väljendada. Miks kirjutatakse ühest joonistusest
või maalist? Aga ikka selleks, et end välja kiskuda sotsmeedia
suunamudijate mülkast, kus olulised aated on shoppamine ja digiprügi
tootmine. Inimese või kunsti väärtust ei saa arvestada ainult rahasse
või laikidesse. Kunstist kirjutamine aitab süveneda, aitab loovalt
mõelda, midagi juurde lugeda. Kunstist kirjutades ei saa midagi valesti
minna, sest kirjutada tuleb just nendest mõtetest, mida uurimise all
olev maal noorele pähe toob.
Meile tuleb ka üllatusena, et kunstiteadlased Eestis elavatest elusatest
maalikunstnikest väga ei kirjuta. Niisiis oleks viimane aeg pöörduda
noorte poole ja paluda neil kirjutada elusate kunstnike maalidest.
Claire Martin ütleb, et kunst on nagu koer: tal ei ole kiire , ta on
sinu jaoks alati olemas ja tal on suva sellest palju sa teenid. “Kunst
on tõde!” ütleb Juhan Maiste.
Kunstist kirjutamine ei nõua palju vahendeid. Kunsti saab vaadata ja
vaadelda ka arvuti ees ja kiire digiprügitootmise asemel nõuab
maaliteosest kirjutamine aega ja süvenemist. Süvenemine on üks olulisi
komponente ka rohepöördes. Kui me rohkem süveneksime ja teeksime
paremini asju, mis nõuavad aega, siis jääks meil maailma saastamise
jaoks palju üle lihtsalt palju vähem vahendeid. Noor generatsioon
muretseb planeedi pärast küll väga…

Elusatele kunstnikele pakuks aga väga huvi see, mida noored mõnest nende
maalist arvavad või mida nemad ühes või teises maalis näevad ja
tunnevad…
Presidendi kantselei on küll juba eelmisel aastal välja pakkunud
näitustest kirjutamise. Samas peab meelde tuletama tõsiasja, et
näitusest kui tervikust kirjutamine on noore inimese jaoks päris raske
ülesanne. No katsuge ise seda teha, kui ei usu. Aga ühest maalist
kirjutamine on vägagi jõukohane harjutus. Formaat “üks maal, üks
lehekülg” peaks olema vajalik harjutus kõigile. Lisaks ei oleks tegu
mahavisatud ajaga, sest Eesti kunstiajalukku jätaks ta märgi just
sellest meie elatud ajast ja elatud tunnetest. Läbi maalikunsti.
Maaliliit pöördub kõigi Eesti koolinoorte poole, ka kriisikolletest
saabunute poole. Kutsume üles näitusi külastama ja valitud teosest
kirjutama kõiki kooliealisi lapsi, on meil ju aktiivseid näituseasutusi
ning kunstnikke igas linnas ja maakonnas.
Ürituse tööplaaniks on noorte kirjutatud tekstide avaldamine ja
ülevaatenäituse koostamine teostest, millele saatetekstid saabuvad.
Osalema on oodatud kõik Eestis elavad noored! Tekste ootame kevadest
sügiseni Eesti Maalikunstnike Liidu postiaadressile:
maalikunstnikeliit@gmail.com või sisestage siit:
https://www.maal.ee/kirjuta


Kuraatorid: Ene Jakobi / kunstnik (Pariis)
Tiiu Rebane / kunstnik ja kunstikorraldaja (Tallinn)
Eesti Maalikunstnike Liit
Kadrioru Galerii