Disainilaager tõi Tartusse Mart Reiniku Kooli 50 noort disainerit üle Eesti
Peale jaanipäeva, 27.- 30. juunil, korraldasid Eesti Kunstikoolide Liit ja Kose Kunstikeskus juba kolmandat korda üle-eestilist noortele suunatud disainiõppelaagrit NoDi – NOORED DISAINIVAD. NoDi on üks mitmest üritusest, millega tähistatakse Euroopa noorte aastat.
Noorte aasta raames toimub mitmeid, just noortele suunatud üritusi, mis tunnustavad noorte hakkama saamist Covid-19 tingitud katsumustes. Selleaastase NoDi laagri teema oli “Noored ja töö”, mis pööras tähelepanu noorte ebakindlusele tööturul ning pakkus läbi disainiprotsessi võimalusi sellega seotud probleeme lahendada. “NoDi eesmärk on noorte disainerliku mõtlemise tutvustamine, mis pole pelgalt objekti loomine, vaid seotud suurema pildi nägemisega ja on rajatud olukordade analüüsile, probeemi sõnastamisele ja lahenduse leidmisele ,” sõnas NoDi peakorraldaja Margit Mikk. Toetamaks õpet üldhariduskoolides oli noortel, aktiivse laagris osalemise korral, võimalik läbida gümnaasiumi valikaine “Disainerlik mõtlemine ja meeskonnatöö”, sellist koostöövõimalust kasutas näiteks Tartu Jaan Poska Gümnaasium.
Laagris tutvuti nii keskonnasäästlikku moedisaini, filmikunsti kui teenusedisainiga. Näiteks külastati disainer Kairi Lentsiuse ateljeed Aparaaditehases, ehtestuudios Cirrus toimetavat metallikunstnikku Merilin Pedastsaart, vaadati kuidas töötavad Mondo vabatahtlikud Ekraani Keskuses, kohtuti MTÜ Efektiivne Altruism esindajaga. Noorte võimestamiseks viisid läbi töötoad näitleja ja kirjanik Inga Luge ning coach Jane Väli.
Laagris osalevad noored töötasid neli päeva väikestes gruppides ning igal grupil oli oma mentor. Laagri lõpetuseks pakkusid kõik 50 laagris osalenud noort viieliikmelistes gruppides välja disainlahendused neid puudutavatele probleemidele. Žürii hinnangul olid eriti silmapaistvad kolm gruppi, kelle tööd keskendusid keskkonnateemadele, ilma lepinguta töötamisele ning erialase töö tegemise kogemuse puudumisele. Noored leidsid, et kiirmoe põhjustatud probleemidele leiab lahenduse kui koolides viia läbi nii teoreetilisi kui praktilisi töötubasid. Lepinguta töötamise vähendamiseks loodi mäng, mille kaudu õpitakse töölepingu olulisust ja nähakse ohte tööturul lepinguta töötamises ning üks väljapaitvatest probleemi lahendusest oli, et noorte enesekindlust erialasel tööl töötamiseks võiks tõsta kogemuslaagris.
Euroopa noorte aasta koordinaatori Kadri Koorti sõnul on Eesti noored viimaste aastate kriiside ajal omandanud hulgaliset kogemusi, kuidas uutmoodi õppida ja töötada. “Euroopa noorte aasta loob noortele platvormi, kus oma hääl kuuldavaks teha, genereerida ideid parema tuleviku nimel, tõstatada probleeme ning kitsaskohti. Läbi erinevate ürituste leitakse neile lahendusi, et kujundada üheskoos parem tulevik, kus noored soovivad elada, tegutseda ja mis pakub võimalusi enesearenguks. Järgmine üritus leiab aset juba 9. juulil Viljandis, mil toimub #sisukasvaheaeg noortefestival Viljandi eelarvamusfestivali raames.”
Euroopa noorte aasta tegevusi aitavad ellu viia Teeviit ning Haridus- ja Noorteamet. Rohkem infot ürituste kohta leiab siit.
Kirjutas: Anett Veske
Fotod: Tõnis Kriisa ja Merilin Pedastsaar