Kunsikompott toimus taas! Kuuenda Kunstikompoti raames kogunes 16. juunil Viljandi Kunstikooli 50 noort.
Foto: Robin Valge
Ootamatu tervituse järel saadi lühike ülevaade eesootavast koosolemisest ja tegevustest. Ja juba pärast esimesi tutvumismänge ootas meid Kunstikooli tagahoovis näitleja, lavastaja ja muusik Adeele Jaago, kes jagas meiega oma unistusi ja rääkis ausalt elukogemustest, mis tema teekonda oma unistusteni mõjutanud on.
Ja kuna tänavakunst on absoluutselt igal aastal olnud kõige populaarsem töötuba, siis muidugi rändasime palava päikese all Viiratsisse vaatama mitmetel filmifestivalidel auhinnatud dokumentaalfilmi “Street heroines”. Selle filmi naistänavakunstnikest tõi vaatajateni RUA festival.
Pärast õhtusööki toimus suur 70 küsimusega Kunstikompoti Kahoot ja pidasime plaani, kuidas võiks välja näha meie järgmise päeva näituse avamine.
Mõnusalt inspireeriva päevaprogrammi lõpetuseks kogunesid kõik ühe tugitooli ümber, kuhu seadis end sisse üle 30 aasta lugusid jutustanud Piret Päär. Jutuvestja olemusest ja lugudest sai lummatud kogu seltskond.
Laupäeval jagunesid 38 osalejat viide töötuppa, mida juhendasid oma ala profid:
- Kaasaegne joonistamine – Kaarel Kütas ja Triinu Jürves
- Performance – Kaspar Aus
- Tänavakunst – Andrei Kedrin
- Skulptuur – Sarah Nõmm ja Sofia Fattahhova
- Kostüüm – Sirli Pohlak
Igas töötoas oli võimalik omandada uusi oskusi ja end loominguliselt proovile panna.
Kaasaegses joonistamises hullasid osalejad 4 harjutuse käigus joone erinevate võimalustega. Tegutsedes valmisid kujundlikel joontel põhinevad installatsioonid ja protsessi dokumenteeriti joonistuste ja videoga.
Performance töötoas leiti mänguliste harjutustega liikumine ja endale meeldib temaatika, mida avaõhtu publikule edasi anda.
Tänavakunsti töötoas osalejate seas oli palju noori, kes polnud kunagi varem spreipurki käes hoidnud. Lõuenditeks valisime seekord midagi uut ja panime osalejatele valmis vanad aknad, mis kaeti pakkekilega. Peale kavandamist, asuti kohe tööle ja valmisid mõnusas värvigammas tööd, mis moodustasid ühtse rea angaari ette. Algajana oli osalejate sõnul kile üpris armutu pind, millega töötada, sest värv kippus voolama. Aga tekkinud vigu oli uue kihiga kerge parandada.
Foto: Robin Valge
Skulptuuris tutvustasid Sarah ja Sofia erinevaid vormi võtmise vahendeid ja iga osaleja sai võtta vormi mõnest oma kehaosast. Alginaadiga, mida tegelikult kasutavad hambaarstid hambajäljendite võtmiseks, võeti vorme oma sõrmest, käest või näost. Mõni jõudis vormi võtta ka ülakehast.
Kostüümi töötoas ootasid osalejaid mannekeenide rivid, kangarullid, käärid ja haaknõelad. Kangaid drapeerides sai iga osaleja disainida mannekeeni peal ühe kostüümi. Ilma masinapargita ja lõigete konstrueerimiseta valmis vahva kollektsioon.
Viljandi Lennukitehase hoov oli taas avatud kõigile huvilistele kella üheksast kuni südaööni. Lisaks noorte eksponeeritud tööde vaatamisele, oli külastajatel võimalik osaleda ka Aasta Graafik 2022 tiitli pälvinud Maria-Kristiina Ulase töötoas “Juhus ja selle nautimine loomingulises protsessis” ja figuuri visandamiseks olid üles seatud molbertid. Samuti sai oma kõhtu kostitada hea ja paremaga kohviku Sõgesõsar juures.
Panime joonele ka kõige lennukamad paberlennukid ja viimased vaprad said õhtupimeduses kompimise teel ära arvata põnevate kastide sisusid.
Mõned osalejatest olid kaasa võtnud ka oma varasemat loomingut, mida oli võimalik soetada kunstioksjonil. Oksjon oli igati edukas ja panuseid tehti ka videosilla teel. Kogutulu 350€ annetasime heategevusfondile Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi. Tänu Kunstikompotile ja tema sõpradele täitus ühe armsa lapse unistus.
Eli Paul
Galerii fotod: Robin Valge
