Meie Rita- aasta tegija huvihariduses, huraaa!

Noortevaldkonna tunnustuskonkursile “Noorte Heaks Tänu” esitati tänavu 146 kandidaati, kelle hulgast valis komisjon välja parimad üheteistkümnes kategoorias. Noortevaldkonna tegijaid tunnustati Tartus 24. jaanuaril 2023. 

Ja see päev oli ka meile pidupäev, aasta tegija huvihariduses tiitli sai meie Rita. Ja suurima rõõmuga külvame nüüd Rita tähelepanuga üle ja küsime temalt mõned küsimused.

Kui sa ei töötaks täna noortevaldkonnas, siis mis võiks olla sinu elukutse ja väljund?

 

Tõenäoliselt oleks ma täiskohaga kultuurikorraldaja, kelleks ma olen ka õppinud. Oma põhitöö kõrvalt ma tegelikult sellega ka tegelen. Ehk siis praegu töötan ma peamiselt noorte loomeinimestega ja noorte loomeinimeste heaks ja kui ma seda ei teeks, töötaks ma rohkem veidi vanemate loomeinimeste heaks. Mul on muidugi kahju, et ma ise pole kunagi üheski huvikoolis käinud. 

Üheksakümnendatel väikeses maakohas elades ei olnud kuigi palju võimalusi. Siiski põhikoolis väike kunstiring tegutses, kus ma aastaid käisin ning minu kunstiarmastus sealt on ka tulnud. Tahtsin isegi peale lõpetamist Tartu Kunstikooli õppima minna, aga enesekindlusest jäi puudu. Samas hakkasin ma põhikoolis välja andma regulaarselt koolilehte, hiljem gümnaasiumis asusin õppima ajakirjanduse ja meedia õppesuunal ning kõik need teadmised on mind täna kommunikatsiooni- ja korraldustöös palju aidanud. Olen ka suur melomaan, oleksin lapsepõlves tahtnud õppida ka mõnd pilli. Oskaks ma muusikat ise luua, siis oleksin ilmselt muusikaprodutsent. Mulle meeldiks ka noortele anda loenguid popkultuuri ajaloost. Aga ega see plaan iseenesest võimatu pole, oma elu ja karjääri tuleb võtta mänguliselt.

Ometigi töötad sa just noortega, kas mäletad, kuidas sa sellesse valdkonda jõudsid?

 

Noortevaldkonda sattumine toimus järk järgult aga sihikindlalt. Kultuurikorraldajana olin korraldanud lastefestivale, kontserte, näituseid jne ja sellistesse sündmustesse olid alati ühel või teisel viisil noored kaasatud, näiteks publiku või vabatahtlikena. Siis ühel hetkel kutsus Pärnu Kunstikooli juht Kristel Kallau mind projekte kirjutama ja hiljem liitusin juba tema loodud Pärnu Kunstide Kooli meeskonnaga ning Eesti Kunstikoolide Liiduga. Ühest küljest meeldis mulle (ja siiamaani meeldib) selle valdkonna töötajate entusiasm ja missioonitunne, teisalt aga noored ise. Mulle meeldib olla noorte infoväljas, olla kursis, mis on “täna teema”, sest noortekultuur olenemata ajastust defineerib alati käesoleva kümnendi olemuse. 

Mis on sinu jaoks kõige põletavam teema noortevaldkonnas täna?

 

Minu meelest on kõige olulisem noori kuulata. Me arvame, et teame, mida nad vajavad või soovivad, aga sageli me oletame ja spekuleerime. Ühest küljest ma näen, et täiskasvanud keskenduvad noortele enam kui kui kunagi varem, maailm on õnneks muutunud noortekeskemaks, me tunneme muret nende vaimse tervise pärast, soovime, et nad leiaksid oma kutsumuse –  selle, mis neil südames sädeme tekitab, aga selle tohutu korraldamise juures tahavad nad vahel lihtsalt rääkida, tunda, et neid kuulatakse lihtsalt ära ja ei anta hinnanguid ega mõõdeta neid täiskasvanute standardite järgi. Ja sageli on noortel endal olemas toimivad lahendused ja suurepärased ideed.

Peakorraldaja Rita Pärnu Lumelinna ehitamisel

Fotot: Kristel Kallau

Sa ei ole ise ka üldsegi mitte vana. Kuidas sina noore inimesena enda vaba aega veedad?

 

Mul on kaks poega ja vaba aja veedan põhiliselt nendega, nad on väga põnevad isiksused ja ma ikka kogu aeg imestan, et kuidas sellised tüübid mu ellu tulid. Võimalusel vean neid kontsertidele, näitustele ja festivalidele kaasa, oleks äge kui poistest kasvaksid kultuuriteadlikud ja laia silmaringiga uudishimulikud inimesed. Ja kui ma nendega kusagil sündmustel parasjagu ei käi, siis kondan nendel ise. Üritan ikka igal nädalal vähemalt ühel üritusel käia. Ühtlasi korraldan Pärnus alates 2014 aastast muusikaviktoriine. Ja muidugi meeldib mulle kodus ka lihtsalt molutada, vaadata häid sarju või dokke, lugeda ja süüa tellida.

Mis on sinu kõige lemmikum osa sinu töös?

 

See töö on hästi vaheldusrikas ja ütleks isegi et seiklusterohke. Kogemuste mõttes täiesti hindamatu töö. See töö annab võimaluse korraldada ägedaid loenguid, näituseid, kontserte või piiluda sisse filmimaailma. See on väga mänguline ja loominguline valdkond. Ja kõige selle juures saab kohtuda põnevate inimestega. Teisalt, see töö ei oleks pooltki seda, kui mul poleks selliseid kolleege, kes tulevad igasuguste ideedega kaasa ja on muljetavaldava tööeetikaga. Põhiline on aga see, et nad seavad oma töös alati noored esikohale ja seda on kõrvalt lihtsalt nii lahe vaadata, kuivõrd palju nad oma noori austavad ja neile kaasa elavad. 

Aga kõige väsitavam?

 

Väsitav on siis, kui mitu sündmust ja tähtaega langeb kokku. Aga siis teed adrenaliini pealt kõik ära ja pärast on eriti mõnus pingelangus.

Kui sa saaksid endast nooremale iseendale anda kolm soovitust või mõttetera, siis mis need oleks?

 

Ära arva, et pead oma kahekümnendates kõik “ühiskonna ootused” saavutama, oma karjääri osas võib muudatusi teha terve elu, midagi pole lukus. Võta oma kahekümnendaid kui katselaborit.

Kõik mida elus teed, osutub hiljem sulle kasulikuks, iga kogemus ja teadmine teenib järgmise saavutamist.

Kui keegi jagab kiidusõnu, siis ära tunne piinlikkust tähelepanu osas.

Saatke töid Lõputööde näitusele!

Meie kunstikoolides valmib igal aastal mitmeid suurepäraseid lõputöid. Kaks aastat tagasi kutsus Eesti Kunstikoolide Liit parimaid lõputöid üleriigilisel ühisnäitusel eksponeerima. Ka sel aastal on võimalus

Küsisime Marikalt, et mis ta arvab

Meie armas Marika Aedviir – Haapsalu Kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide juhatuse liige ja hea sõber, asub peagi vastu uutele väljakutsetele. Saime veel enne näpust kinni,

Ootame sind veebikohvihommikule!

Hea õpetaja Eesti Kunstikoolide Liit kutsub Sind ja teisi valdkonna huvilisi osalema 16. mail kell 9.00 – 10.30 veebikohvihommikul.   Seekordseks teemaks on ”Lastevanemate kaasamine kooli tegevustesse”. Arutleme

Sotsiaalkunstiprojekt “Empaatia stimulatsioon”

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses avati 27. aprillil sotsiaalkunstiprojekt “Empaatia stimulatsioon”. Kunstiprojekti autorid, Tartu 2024 noorte kaasaegse kunsti aasta noored, kelle hulgas on ka mitmed Eesti